Friday, April 24, 2015

Toome suve lähemale - KUMA liblikad + GIVEAWAY!


Sain minagi killukese suvele lähemale tänu KUMA imearmsatele liblikatele. Need aksessuaarid on minu jaoks tõesti nagu rusikas silmaauku! No täpselt midagi sellist mida ma igapäevaselt meeleldi kannaks. Veel enam, et tööl olles kannan enamasti pintsakut ja triiksärki. Väga lahe viis outfitile natuke vunki juurde anda. Muide.. Sain võimaluse üks liblikas ka ühele oma blogi lugejatest kinkida!

 Osalemiseks palun jäta antud postituse alla oma nimi ja e-post. Võitja loosin välja üks päev enne sünnipäeva ehk 30.04.15! (ps, ps, ps! soooooo excited!)

Kellele aga loosiõnn ei naerata, siis siit saab endale ise meelepärase välja valida : LINK. KUMA Facebooki lehe leiab SIIT.

Mina valisin Teile loosimiseks sellise iluduse : 



Wednesday, April 22, 2015

Unistan avalikult - Uus peegelkaamera ja L seeria objektiiv!

Canon EOS 70D + EF-S 18-135mm objektiiv
Hind Euronicsis : 1499 eur - LINK


Olen juba pikemat aega hoidnud silma peal sellel Canoni kaameral. Tegelikult unistan üldse täiesti uuest varustusest. Minu praegune kaamera on juba umbes 5 aastat vana ja üsna väsinud. See on mind truult teeninud, aga kuna mind huvitab fotograafia ka blogi väliselt, siis unistan millestki paremast. See annaks mulle võimaluse ka Teile palju paremaid pilte teha! Samas see hind tekitab mulle külmavärinaid, sest sellist summast naljalt tagataskust ei võta. Samas ma tean et see toode oleks kindlasti igat oma senti väärt! Näiteks praegu ei kujutaks ma oma elu enam ette ilma peegelkaamerata. See on mul koguaeg kaasas kui kuskile minek.
Kui unistamist jätkata, siis sooviksin selle kere juurde mõnda L seeria objektiivi. Näieks need kaks :


Vasakul : EF 300mm f/4L IS USM (1676 eur LINK) , Paremal : EF 270-200mm f/2.8L USM (1499 eur LINK.

L-seeria objektiivid on parimad mis Canonil on. Olen alati sellest unistanud. Hurhhhh.. Jõuluvana. Ma olen olnud niiiiii pai tüdruk sellel aastal ja luban, et olen aastalõpuni ka. Kui saan endale kuidagi moodi neid kunagi lubada, siis tõotan truult kasvõi iga päev vähemalt 10 pilti teha!

Hetkel on minu parim fotosaavutus oma ustava Canon 1100D'ga see : 


See foto on tehtud minu sõbranna juures, täiesti juhuslikult. Sandra läks magamistuppa last imetama ja mõtlesime, et räägime seni juttu. Kaamera oli mul kaelas ja siis tekkis järsku selline idee. Gloria oli tol hetkel kõigest ligikaudu kuu/kahe vanune ja pidime tegema selle pildi saamiseks ligikaudu 350 fotot! Ma imestan, et valgus sai väga hästi tabatud, sest reaalsuses ei kasutanud me mitte mingisugust lisavarustust ja istusime kolmekesi pimedas magamistoas. 

Oeeehh..Millest Teie unistate?



Tee tervislikuma minani - osa 7


Päris pikk paus on tulnud eelmise postituse vahele. Oleks aeg rääkida jälle natukene spordijuttu!
Kui ma täiesti aus olen, siis olen viimasel ajal ikka natuke rajalt maas. No tuleb neid patustamisi ikka rohkem ette ja kiire periood tööl mõjutab korralikult trennis käimist. Samas püüan ikka nii palju kui võimalik toitumist kontrollida. Olen teinud endale seniks reegli, et ei söö kunagi rohkem kui tunnen, et nälga enam ei ole. Söön u 4-5 korda päevas ja mitte kordagi enam täiesti punni. Trenni olen jõudnud tõesti vahelduva eduga ainult 4-5 korda.

 Samas pean tõdema, et olen oluliselt rohkem vett joonud ja siiani ei patusta magusaga. Kaal on olnud püsiv ja isegi langenud. Seda muidugi ilmselt lihaste arvelt. Kui eelmises postituses oli mu kaal 46,5kg hommikul, siis nüüd on mu kaal 45,5kg..


Püüan siiani tarbida rohkesti rohelist teed ja liha kõrvale valida siiski salati või köögiviljad. Samas ei pane ma kätt ette lõunasele sushile või pastale. Seda tuleb ikka ette.

Oluliselt on muutunud söögiisu. Mul ei isuta enam nii väga õhtuti. Ma isegi ei oska öelda miks. Ilmselt võib põhjus olla selles, et ma ei ole viimasel ajal oma kaalule nii palju tähelepanu pööranud ja ma ei mõtle alateadlikult enam nii pingsalt toitumisele.

Varsti on ilmad jälle ilusamad ja saan oma ratta panipaigast välja ajada. Kuna ma jooksmist ei kannata, siis on kiirkõnd/rattaga sõitmine hea vaheldus jõusaalile. Minu jaoks ka ajaliselt tunduvalt mugavam. Peakski ehk nädala lõpus selle asja käsile võtma ja ühe pikema tiiru sõitma.

Lootsin küll 09.05 oma parimas vormis olla (eks ikka sixpack mõlkus mu mõtetes), aga vahel tuleb tänu kiirematele aegadele natukene järeleandmisi teha.

PS! Kes minu teekonda algusest peale jälginud ei ole, siis leiab siit kõik ülejäänud osad : LINK - Trenn ja Toitumine. Vähe aktiivsem olen sellel teemal meie CostanyFitness facebooki grupis siin : LINK.

Ma hea meelega ootaksin lugejatelt häid, lihtsaid tervislike õhtusöögi retsepte. Neid ei ole kunagi liiga palju! 

Monday, April 20, 2015

Et "need päevad" mööduksid natuke rohkem salaja

Ps, ps, ps! Jutt ainult naistele

Ma ei saa eirata fakti, et enamikest asjadest mille pakenditel ilutsevad lipsukesed, ei suuda ma lihtsalt niisama mööda kõndida. Seekord leidsin tänu sellele veidrusele Kaubamaja ilumaailmast Moxie tampoonid. Neid pakendeid oli vist kolmes erinevas toonis kui ma õigesti mäletan. Sõltuvalt toote kogusest olid ka pakendid natuke erinevad ( 7, 16 ja 32).


Hind ja kogus oli neil täpselt sama nagu harilikul OB pakil - 16 tk = 3,20€. Selle toote pakend teeb ta käekotis palju diskreetsemaks ja olgem ausad.. "Nendel päevadel" tuleb luksust ja lohutust otsida kasvõi väheke nunnumatest tampoonidest.

Aga ega ma pikemalt sellel teemal ei peatukski.. Awkwaaaaaaaard.

Wednesday, April 15, 2015

Kallos - GoGo juuksehoodustooted + Blossy seerum ja Vanilla mask - Mida oodata?


Minu juuste appikarjet (mõned postitused tagasi) kuulis ka selline ettevõte nagu https://www.kallos.ee. Kui ma päris aus olen, siis ma ei olnud neist varem eriti kuulnud ja mingit arvamust mul varasemast nende tootevalikust kujunenud ei ole. Olen neid tooteid minu meelest kaubamajas näinud.. Ma ei ole kindel. Tundub põnev igaljuhul!

Teengi nüüd järgneva kahe nädala jooksul katse ja proovin kasutada ainult neid juuksehooldustooteid. Eks näis mis tulemused on!


Katsetamiseks sain : 

GoGo Repair - Niisutav ja taastav shampoon LINK (hind e-poes 2,28€)
GoGo Silver Refleks - Hõbešampoon LINK (hind e-poes 3,47€)
GoGo Repair Conditioner - Taastav palsam LINK (hind e-poes 2,20€)
GoGo Repair Mask - Taastav juuksemask LINK (hind e-poes 2,59€)
Blossy Crystal fluid - Läikeseerum blondidele juustele LINK (hind e-poes 7,58€)
Vanilla Shine Hair Mask - Läike juuksemask LINK (hind e-poes 2,99€)

Päris suur posu tooteid peaks mainima! Sain kingitusena kaasa veel terve peotäie erinevate toodete testreid. Hinnad tunduvad tõesti väga mõistlikud! Aga ma ei saa mainimata jääta, et  minu meelest on see natuke naljakas, et toodete hinnad sentides niivõrd palju erinevad.  Ümaramad numbrid oleksid kuidagi ilusamad?

Igatahes. Suur, suur aitäh Kallosele lahkuse eest. Ootan põnevusega antud toodete katsetamist. 

On kellegil nende toodetega kogemusi? Kas ehk on ka mõni lemmik?


New York - Part 2 + VLOG


Tunnen ennast täna hommikul juba pisut paremini. Suur, suur aitäh kõikidele abivalmitele lugejatele kes minuga ühendust võtsid ja mind oma nõu ja jõuga aitasid! Öö oli üsna kohutav.. Ema käis mul külas ja tegi kuppe. Peale umbes 4 tunni möödumist hakkas mu pea nii jubedalt valutama, et see oli üsna väljakannatamatu. Jäin Kristo kaissu diivanile magama. Öösel kui kinnise nina peale ülesse ärkasin, tundsin endiselt, et pea tuikab. Hommikuks oli õnneks peavalu kadunud. Hullemaks on läinud ainult nohu. Kuna homme pean juba tööpostil olema, siis pean täna enda eest eriti palju hoolitsema. 

Aga.. Selle postituse juurde nüüd. Mul oli niiiiiiiii kurb avastus täna hommikul kui seda teise päeva vlogi kokku panema hakkasin. Mul on tohutult palju materjali kaduma läinud! Mul ei ole õrna aimugi  kuidas ja kuhu! Sain alles olevast materjalist ainult nö teise osa vlogi kokku panna.. Rohkem ei olegi midagi. Hurhhh.. 


Mul on nii raske anda edasi kõiki neid emotsioone mis selle reisiga minus tekkisid. Ma jumaldan seda linna, neid inimesi ja seda riiki! Ma päris ausalt kaaluks sinna ka paikseks jäämist. Võin vist käsi südamel öelda, et siiani on just see riik pugenud mulle kõige sügavamale südamesse. Ma isegi oska  täpselt kõiki põhjuseid välja tuua.. Lihsalt see tunne mis mul tekkis on kirjeldamatu.


Me nägime nii palju vinget kinnisvara. Ma võtsin endaga kaasa tohutul hulgal motivatsiooni ja mu silmaring avardus oluliselt. Ma õppisin selle reisi ajal nii palju. Kohalikud kes meile kõike näitasid olid suurepärased! Mul tõesti ei jätku rohkem positiivseid omadussõnu, et oma elevust edasi anda..


Kuna tegemist oli siiski tööreisiga ja meie päevad olid täiesti fully booked, siis shoppama ma eriti ei jõudnudki. Endale ostsin ainult ühe käekella ja vöö. Käekell on sellesmõttes hea variant, et see kestab nii kaua ja jääb alati seda toredat reisi meenutama.

Aga ehk annab vlog natuke rohkem neid emotsioone edasi. Vaadake ise :)

Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 720p!

Hea uudis on see, et sellel aastal saan ma teid väga paljudesse erinevatesse sihtkohtadesse kaasa võtta. Juba reedel lähen ma Soome, üheksandal mail Kreetale ja Juunis Küprosele. STAY TUNED! 

PS! Parem klikk on nüüd minu blogid lubatud!

Blogi auhindade jagamisest - Ka meie pesa e-pood toetab!


Nagu  kõik ilmselt teavad siis Mallu ja Marimell korraldavat suurt blogijatele mõeldud auhinnagalat. See üritus on saanud palju positiivset, kui ka negatiivset vastukaja. Minu meelest on mõte tore ja kuna võitjad selguvad tõepoolest tänu lugejate hääletusele, siis tundub see eriti põnev. Näiteks minu jaoks oli suuur, suur üllatus, et ma lausa kolmes kategoorias nomineeritud sain. Arvestades blogimise pikka pausi, siis ei oleks ma seda oodanud. See on mulle suureks komplimendiks! Aitäh, aitäh, aitäh!

Mida ma tegelikult rääkida tahtsin on see, et ka meie pesa pisike e-pood autasustab kõiki 14 kategooria võitjat ühe heade mõtete purgiga! Ehk annavad kõik need 100 mõtteterakest ka võitnud blogijale veel rohkem indu juurde!


Hääletada saab kuni 25.05 ja kategooriaid on palju. Hiljem lähevad kõik hääletustulemused avalikuks ja see tundub mulle väga põnev! Oma lemmikute poolt saab hääletada iga päev kuni hääletuse sulgemiseni :)

Loe lähemalt siit : http://bestblog.ee

Mina kobin nüüd New Yorgi teise päeva vlogi kokku panema. Näeme varsti! 

Tuesday, April 14, 2015

Meie armas Sofie


Meie armast Sofiet mäletavad vist kõik. Kuidas saakski sellist armast pisikest Gremlinit unustada! Aeg on pajatada Sofie lugu. Sofie oli Jüri õelaste koer. Kunagi kui ta võeti, siis võttis Sofiekene endale hoopis peremeheks selle pere majahoidja. Majahoidja elas nende juures. Ta aitas lastel õppida, süüa teha, maja puhtana hoida ja oli nagu pereliige.  Sofie ja tema peremees olid niiii lähedased, et juba paar minutit eemal olekut tundus õudne. Nende mõlema jaoks. 

Mõni aeg tagasi juhtus kahjuks traagiline õnnetus ja majapidaja suri. Siis jäi Sofiekene ilma peremeheta ja nuttis teda taga. Peres on palju lapsi, veel kaks koera ja kass. Sofie kurbus oli lohutamatu ja temale jagatud tähelepanust ei piisanud, et tema pisikest murdunud südant leevendada.  Tähelepanu tuli ju kõigi vahel ära jagada. 

Ühel õhtul kui neil külas käisin, siis mõtlesin teha neile ettepaneku, et mis oleks kui prooviksin Sofiekese enda juurde võtta. Olin just Jüriga lahku läinud ja mulle tundus, et ehk saaksime teineteisele pakkuda seda tuge mida vaja. Sofiekene oli harjunud viimased 7 aastat oma eelmise peremehega koos elama ja kuna nad praktiliselt tundigi lahus ei viibinud, siis pidime arvestama võimalusega, et Sofiele üksi olla ei meeldi.  Mul on küll paindlikum graafik kui paljudel teistel, kuid sellegipoolest olen ma siiski tunduvalt rohkem kodust eemal kui Sofiekene harjunud oli. 


Käisime koos palju jalutamas ja meil oli tore! Samas ei möödunud päevagi, kui Sofie silmis ei olnud kurbust. Proovisin seda igatepidi leevendada ja ka Jüri õelapsed käisid mul tihti külas, sest nad elavad väga lähedal.

Kui Sofiekene oli nii umbes kolmandat nädalat minu juures olnud, siis tekkisid probleemid. Sofiekese  kurbus aina suurenes ja talle tõesti ei meeldinud üksi olla. Ma ei teadnud sellest varem, kuni ühel õhtul naabrid uksele koputasid. Nad rääkisid sellest, kuidas Sofie hommikust õhtuni haugub ja ulub. Sellest hetkest kui hommikul tööle lähen, kuni selle hetkeni kui tagasi jõuan. Selgitasin naabritele mis on juhtunud ja et ajapikku ta harjub. Tegemist ei olnud enam noore koeraga, kes kiiresti kohaneb. Räääksin neile kogu loo ära. Nende mure seisnes selles, et neil oli pisike alles sündinud beebi, kes seetõttu kordagi päeva jooksul magama ei saa jääda.  Leppisime kokku, et proovin Sofie pesa elutuppa panna ja magamistoa ukse sulgeda (seni kuni mind kodus ei ole). Nimelt, nende lapse magamistuba asub täpselt minu oma kohal ja seal oli varasemalt ka Sofie pesa asunud.

Järgmisel päeval helistas mu üürileandja ja oli pahane. Ta ei kannatanud mõtet, et temale naabrid helistavad ja kurdavad. Pealegi ei olnud lepingus kirjas, et koerad korteris lubatud on. Rääkisin ka talle, kuid tema seisukoht oli kindel.. Kui tema tuleb kolmapäeval pirne vahetama, siis peab plats puhas olema. Ütlesin talle, et andku mulle aega uue üürikorteri leidmiseks. Sellega ta nõus ei olnud ning pidime midagi välja mõtlema. Tal iseenesest ei olnud loomade vastu kunagi midagi.. seda kuni tema ei pea naabritega jagelema ja muretsema.


Kuna Jüri ema elas nendega sama krundi peal, kõrval majas, siis oli ta nõus Sofiekese enda juurde võtma seniks. Sofie teadis ja tundis Jüri ema juba 7 aastat, ta usaldas teda.. Mis saaks olla parem variant? Hakkasin siis üürikortereid otsima. Vaatasin kõike mis minu hinnapiiri sisse mahuks. Helistasin ja kirjutasin. Käisin isegi vaatamas. Kõik muutus sellest hetkest kui juttu tuli loomadest. Mul oli ju kaks tuhkrut ja koer! No ei tahtnud mind keegi.. Lubasin isegi suuremat tagatisraha maksta. Seda juhuks kui hirm seisneb selles, et loomad midagi lõhuvad. Seis tundus täiesti lootusetu.. Ei, ei, ei, ei - sain vastuseks. 

Käisin Sofiekesel külas ja pidasin pikki jutuajamisi Jüri emaga. Siis ütles Jüri ema, et tegelikult neil on Sofiega koos täitsa tore ja nad saavad ka koos Jüri õelastega ikkagi oma krundi peal mängida. Kui varem oli Jüri ema veendunud, et tema omale enam loomi ei võta, siis see oli selleks hetkeks muutunud. Nad magasid koos, sõid koos.. Kuna Jüri ema on kodune ka, siis Sofiekene harjus kiiremini. Pealegi oli ta ju siiski oma kodus! Seal kus ta harjunud olema oli. Aed ja lõhnad olid samad. Lihtsalt maja oli teine. Ta sai omale uuesti peremehe kellel on tema jaoks täpselt nii palju aega nagu ta seda väärt on. Sofiekene on oma vanas/uues kodus väga rõõmus. Ka mina ei saaks olla õnnelikum. 

See lugu ei olekski saanud kuidagi veel paremini lõppeda. Näen ise Sofiet siiani ja suhtleme tihedalt, sest elame nii lähedal teineteisele. 

Keratiin juuksepikendused - Cybercat (laste juuksed)


Nagu te ilmselt kõik juba teate, siis sellel aastal tegin ma oma ilusate pikkade juustega ikka üsna 1:0. Kui varem tumeda peaga olid mul imelilusad ja terved juused, siis nendest ei ole enam midagi alles. Kunagi oli lausa nii, et juuksur vahel ütles, et polegi vaja otsi lõigata. Nagu oleks nädal tagasi alles lõigatud.

Ohhh.. Nüüd ei saa ma sama väita. Peale nelja blondeerijaga triibutamist, et saavutada oma loomulik värv, andsid mu juuksed alla. Jätsin küll triibutamiste vahele ligikaudu 1 kuu pikkused vahed, kuid see ei andnud eriti suurt erinevust. Alguses oli nagu kõik okei ja siis järsku avastasin, et mõned juuksed on mul lausa poole pealt ära murdunud. Mul oli ikka paras tuust juba peas.

Siis võtsin ette nö ravikuuri ja andsin juustele päris pikalt puhkust (nii föönitamisest, sirgendamisest kui ka lokitamisest). Süda aga ihkas pikki ja ilusaid juukseid.  Tegin natuke eeltööd ja otsustasin, et kui soovin pikendusi, siis ikka neid kõige paremaid. Minu pikendused on paigaldatud Kristiina Kalevi poolt Cybercat'is : LINK, FB : LINK.

Minule paigaldati tavapäraste slaavi juuste asemel laste juuksed. Need on keemiliselt töötlemata ning kallimad. Kuna mul on ka pisut paksemad juuksed, siis tuli salke panna rohkem kui 100. Tavahind slaavi juustega oleks olnud 280 eurot. Minul läks kogu see krempel 400 eurot maksma. Tänasel päeval ei ole mul mitte ühestki sendist kahju!


Ma tean, et ka juuksepikendused rikuvad juukseid, kuid mulle siiski meeldib mõelda ja teha täpselt seda mis mulle antud ajahetkel kõige parem tundub. Ega me ju keegi ei tea kas homne tuleb või ei.. 
Vanaduspõlve võin ma kiilakana vastu võtta küll :) 

Tegelikult on nii, et kui pikendused on paigaldatud õigesti ja nende eest kenasti hoolt kanda, siis ei ole ka kahjustus nii suur. Palju rohkem rikub juukseid nende igapäevane sirgendamine. Pikendustesse ei tohi lasta pusasid tekkida ja peab korrapäraselt hoolduses käima.  

Mu juuksed nägid juba ikka väga, väga nukrad välja

Umbes 6 aastat tagasi olid mul ka keratiinpikendused. Peale eemaldamist tuli juukseid nii umbes aastakese väga hoolikalt ravida ja hakkasid jälle vohama. 

Igatahes.. Kes vähegi ihkab samuti rapuntseli moodi ringi kalpsata, siis kindlasti pöörduge Cybercati poole! Mul ei ole ühtegi halba sõna öelda ja Kristiina teeb suurepärast tööd. Ta koolitab ka ise välja uusi paigaldajaid ning omab juba meeletult pikka kogemust. 

Paigaldamisest on möödas nüüd 3 nädalat. Ma ei kujuta enam oma elu ettegi ilma nende iludusteta!


Sick days - Külmetus niitis mu


Ma ei mäleta isegi millal viimane kord haigus mind niimoodi niitnud oleks. Eile ärkasin hommikul ülesse ja juba tundsin, et millegipärast nagu pisut iiveldab. Sättisin ennast siis tööle ja hommikusöögi jätsin vahele. Ma ei suutnud midagi süüa. Lõuna ajal proovisin siiski midagi hamba alla saada.. Täiesti tulutult. No ei lähe alla. Iiveldus ei olnud samuti kuhugi kadunud. Mõtlesin juba, et äkki kõhuviirus või sõin midagi halba!? Suutsin kella kolmeni tööl olla ja siis lubas ülemus mu koju. Ma tundsin, et kurgus kraabib ja selline vastik kinnine köha tekkis. 

Õhtul sain lõpuks süüa. Kõik püsis ilusti sees ja iiveldus läks ka paremaks. Täna hommikul ärkasin ülesse täiesti jõuetuna. Vastik rögane köha, nina kinni, kõrvad ja pea valutavad. Mul ei ole jõudu, et isegi toast tuppa kõndida.  Nüüd on palavik 37,9. Ma reeglina enne palavikualandajaid ei kasuta, kui pole vähemalt 38. Senikaua lasen kehal võidelda ja püüan lihtsalt palju vedeliku tarbida. Sidrun, ingver ja mesi on parimateks sõpradeks. Mõtlesin hiljem ka veeauru teha kinnise nina ja valuliku kurgu vastu. 

On kellegil häid soovitusi kuidas ennast kiiremini turgutada? 

Tänased kliendikohtumised said kõik edasi lükatud ja saan ennast rahulikult ravida. Kui ma homme rivis ei ole, siis peab ilmselt Jüri mind asendama hakkama. Kõige hullem selle juures on see, et reedel pean olema igaljuhul oma parimas vormis. Me läheme Jüri, Hanno ja Mariaga meie ettevõttet Soome kinnisvaramessile esindama. See tähendab kolme pikka tööpäeva 09.00-17.00 püstijalu! 

Õnneks on mul kolm pisikest suslikut kes kõik mu olemist paremaks üritavad muuta. Tuhkruke nalja pakkudes ja kiisud minu vastas lamades. Isegi emm lubas läbi tulla ja mind pisut turgutada. Ma ei jõua ära oodata, et Kristo kaa töölt koju jõuaks ja mulle kaissu poeks!

Kuidas Teie end tavaliselt ravite? Kui tihti haige olete ja kas reeglina siis ikka täitsa siruli või pigem aitab see, kui ringi liigute ja natuke siit-sealt askeldate? Varem oli mul veider komme alati riidekappi korrastama hakata. Täna on käed nii nõrgad, et see ei tuleks kõne allagi.

Monday, April 13, 2015

Nädalavahetus Johan Spas - Day 2


On aeg jagada killukesi meie teisest päevast. Teine päev oli eriti mõnus, sest saime rohkem hotellis olla ja päriselt ka puhata. Mullivann katuseterrassil oli kindlasti minu vaieldamatu lemmik ja meelerahu massaaž mõnusalt lõõgastav. 

Eks pildid ja video räägivad tihtipeale rohkem kui tuhat sõna. Siit need siis tulevad. Tegemist oli minu kolmanda korraga Johan spas ja ma ei pidanud ka seekord pettuma. Ainuke asi mis võibolla vajaks muutmist oleks hommikusöögil toidu valik. See võiks olla pisut mitmekesisem.


Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 720p!


Mina leian alati parimad puhkuse pakkumised SIIT. Kes soovib endale ühe pikema nädalavahetuse kinkida, siis sealt kindlasti leiab suurepäraseid pakkumisi! 

Üks maagiline üllatus - 3 käiguline õhtusöök oma kodus!


Seni kuni Saarema teise päeva video uploadib tahaksin Teiega jagada ühte imelist üllatust mille Kristo mulle tegi. 
See oli siis kui ma New Yorkist tagasi tulin.

Kristo on mul selline romantiline mees.. Ja tal kukub kõik alati ideaalselt välja! Kell oli umbes kaheksa õhtul. Kõigepealt võeti mind suudlusega uksel vastu ja juhatati kiiruga magamistuppa. Meie voodile oli Kristo laotanud enda poolt välja valitud pidulikud riided. Ta palus mul riidesse panna ja siis ennast kutsuda. Ta sidus mul silmad kinni ja juhatas mind elutuppa. Elutoas ootas mind ees SELLINE kaetud laud nagu ülemisel pildil paistab. Ta oli köögist suure söögilaua akna juurde tassinud, et tunneksime ennast nagu Horisont restoranis. Ma ise ei oleks iialgi sellise asja peale tulnud! 
See nägi välja nii armas!!


Rääkimata käsitsi kirjutatud 3-käigulisest menüüst (mis muide on kirjutatud prantsuse keeles)! Vutši, vauuu, vauu. Te võite ette kujutada kuidas mu süda lööke vahele jättis!

Eelroaks serveeris Kristo kevadist ja kerget salatit. Teine käik oli ahjus küpsetatud lõhe.. Täpselt nii nagu mina ise seda tavaliselt teen. See oli ideaalselt küpsenud! Kolmanda käiguni me tol õhtul ei jõudnud, sest kõhud olid juba täis, vein joodud ja Kristo kutsus mind meie elutoa põrandal romantilisele tantsule. No APPI.. Ma olin täiesti sõnatu.


Magustoiduks mõeldud jäätis koos šokolaadi ja maasikatega sai pintslisse pistud alles järgneval hommikul. 

Ma ei tea ise kaa millega ma selle kõik ära teenisin.. Aga kohe kindlasti armusin ma tol õhtul uuesti! 

Aitähhh sulle KALLIS!

Saturday, April 11, 2015

Weekend at Saaremaa - Day 1 - Johan spa (VLOG)


Nonii.. Saarema puhkus täies hoos! Lähemat kirjeldust esimesest päevast saab lugeda malluka blogist : LINK

Mina jagan Teiega aga mõned pildid ja meie esimese päeva vlogi :)

Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 720p!


Ilusat nädalavahetust!

Friday, April 10, 2015

Kuidas ma täna narkomaaniga kohtusin

Tänane hommik oli nagu iga teine.. Peale kliendikohtumisi istusin süvenenult arvuti taga ja pusisin meile saata. Hoooooooly crap! Järsku sajab sisse äreva olekuga noormees. Ühes käes oli tal kokteiliklaas nind teises kilekott. Kilekotist paistsid välja tühjad suitsupakid ja vorst! 

Olime eesruumis vaid koos oma ülemusega. Ei ühtegi meesterahvast. Sisse tunginud noormees hakkas kõva häälega meile saart müüma! Et me sinna Olümpicu teeks. Siis hõiskas, et miks meil Mac'ide asemel asused on ja, et see nimi tuleneb pegasusest (samal ajal ise närveldades käsi vehkides ja edasi-tagasi kõndides). Kiiruga sai tagant ruumist üks suurem meesterahvas kutsutud kes siis oma õlad eriti laiali ajas. Noormees lahkuda ei tahtnud. Küsis, et mis me siin niisama istume ja ta sooviks meilt ükskõik mida osta. Tal on miljon! Siis kalpsas ta uksest kiiruga välja ja ilmselt jooksis notarite juurde neid kimbutama.

Mõelda vaid kui keegi meist oleks kontoris üksi olnud.. Päris kõhe eksole? Meil küll on olemas nupp sellisteks puhkudeks, kuid see oli näiteks viimane asi mu peas sel hetkel.

Kas Teil on ka taolisi kogemusi olnud? Kuidas käitusite?

New York : DAY 1


10.03.15 oli see kuupäev kui startisin Tallinnast suunaga New Yorki poole. Ma poleks iial arvanud, et see päriselt juhtub! Juttu oli sellest tööjuures juba eelmisest kevadest alates. Järsku oligi see hetk käes. Oooh.. Neid momente kui ma filme vaadates ennast seal linnas ette kujutasin on vist sadu. 

Meie lend oli Tallinnast Helsinkisse ja sealt siis otse New Yorki.  Me olime Manhattanil, 3 tärni hotellis nimega Wellington. Ühtegi halba sõna peale vilisevate lambipirnide öelda ei ole. See oli ligikaudu 150 meetrit time squere'ist ja kõik oli mugavalt lähedal. Meil oli kohapeal 4 pikka tööpäeva (09.00-17.30) ja üks vaba päev. Peale seda oli väsimus niii suur, et esimesel kolmel päeval ei suutnud me midagi muud peale õhtusöögi söömise teha. Kuue tunnine ajavahe tegi oma töö. Ma pole iial sellist väsimust tundnud! Õhtusöögil kahvlit tõstes tundsin kuidas silmad muutuvad järjest raskemaks  ja raskemaks ning neid lahti hoida oli pea võimatu. 


Esimesel õhtul sattusime me kuidagi eriti halba restorani (valisimegi time squerilt esimese ettejuhtuva). Toit oli KOHUTAV! Ma tõepoolest sõingi oma pastast maksimaalselt 5 makaroni. That's it! Peale seda pugesimegi põhku.

Esimene päev oli üldse selline tobe, sest jõudsime kella viieks õhtul alles kohale ja lennujaamast hotelli jõudmiseks kulus meil ligikaudu 2 tundi. Kell oli 7. Pakkisime oma asjad lahti ja suundusimegi õhtustama. Umbes kell 21.30 ma juba magasin.. Põleva lambi ja televiisoriga. Natuke hirmus oli! 


Teine päev oli juba hoopis teine tera! Kuna esimesel õhtul oli juba niii pime ja olime ise kurnatud, siis oli raske märgata selle linna ilu enda ümber! Teisest päevast räägin lähemalt aga järgmises postituses. Siin pisike video vlog ka meie esimesest päevast : 

Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 720p!

Thursday, April 9, 2015

Mis toimub?

Ma ei ole kunagi just väga pika jutuga olnud oma blogis.. Täna avastasin end juurdlemast selle üle, et mis juhtus? On ilmselge, et ma ei ole päris endine enam. Blogimise järjele on järjest raskem saada ja kõige tobedam selle juures on see, et tegelikult mulle ju nii meeldib see!

Üks hetk avastasin, et need mõtted viisid mind sinna hetke kui kunagi Jüriga lahku läksin.. Asi oli nimelt selles, et tegemist oli sellise rutiinse tegevusega mis mulle teda meenutas.  Me ju tegime seda kunagi koos. Kaasa ei aidanud küsimused ja kommentaarid selle kohta. Lihtsam oli ignoreerida. Kuna ma lõpuni välja ei soovinud sellest väga rääkida, siis nii see läks. Kergem oli eemale hoida. Tänasel päeval mõistan kui vale otsus see oli.. Ma olen ennast juba aastaid õpetanud olema otsekohene ja aus. Olen endale eesmärgiks seadnud, et mitte keegi ja mitte miski ei tohi mind "endaga koos alla vedada". Ja mida ma tegin? Täpselt vastupidist. Eks teooria on lihtne.. Praktika hoopis midagi muud.

Hiljem tekkis lihtsalt hirm. Kuidas mind vastu võetakse? Mis nüüd saab? Kuidas ma nendele ebamugavatele küsimustele vastan.. Mis saab kui mind ümbritsev müür laguneb?

Ma siiani ei tea. Jumal tänatud mu ellu on tulnud inimesed kes mind vastupidises veenda püüavad. Samas.. See ei ole see. Jooksen justkui peaga vastu seina.  Mul oleks niii palju mida jagada ja ma lihtsalt ei julge. Iga kord leian siiski mõne postituse alt küsimuse, mis kuidagi mõjutab mind nii, nii tugevalt, et ma ei suuda enam jätkata. 

Ma ei ole olnud just kõige avameelsem kogu selle teema osas, aga ma tunnen, et mulle kuluks ära just  Teie abi. Ma ei taha enam selles oravarattas ringi joosta. Ma tahan teha seda mis mulle meeldib. Ma ei suuda leida endas piisavalt enesekindlust, et seda jälle teha. Miski minu sees läks katki ja ma ei oska seda ise parandada. See kõik tundub nii tobe ja väike.. Aga ma ei oska paremini. 

HELP!

Wednesday, March 4, 2015

Photoshoot by Annika Pihlak


Taolisi fotopostitusi on üsna raske teha, sest kõik pildid kipuvad olema erineva suurusega ja erinevat pidi. Ma loodan,e t te seda sigrimigri pahaks ei pane, aga tahtsin Teiega kindlasti kõiki paremaid pilte jagada. Annika Pihlaku fotodega saab veel tutvuda siin: LINK